King of the World

So, We are different. We will shape the world around Us. Sure, why not. We have got plenty of ambition. We have greater access to knowledge than anyone has ever had before Us. We are far better informed than anyone has ever been before. Last but not least, We have more issues to deal with than anyone has ever had before. Sounds grand, does it not? Hopefully We’ll be able to actually become active in world affairs. Hopefully the prospect of making the world a better place will not be ruined by some crazy warlord with some missiles. Hopefully We’ll still hold on to our views when We get the chance to implant them. Hopefully this time it will be possible to avoid the usual pit-falls.

All Hail, the King of Romanticism

Though Keats truly is a great poet and all, characterising him till half past 3 really is not my kind of entertainment. Furthermore, trying to be productive with something like 3 hours of sleep is also somewhat of a challenge. The best thing is that the only time to rid myself of the sleep deficit is during the weekend or during the lessons. Thanks to MEP, I’ve managed to get myself quite a big pile of work left to do before the period ends. This included the achievement paper as well as the big German test, some poetry for Merka and I haven’t even mentioned Russian yet. AND I am quite willing to murder anyone, who is going to lecture about time management.

Who's who?

It's disturbing that some mayor wants to have his own foreign policy. It's truly despicable, if that policy is directed against his own country.

It is completely normal for mayors to be active in all kinds of events taking place in their jurisdiction. The problem is the nature of those event. As we all know too well, there is no separation of powers in Russia. There even is very little separation between the state and business. So, just to keep it simple, every Russian of even little importance should be treated as an envoy of the state. At least till proven otherwise. Taking that into consideration, all care should be taken when meeting those people. One should be especially careful of all perceived endorsements of the regime.

Taking that into account, meeting those, in this case quite obvious, envoys, should be done by diplomats following normal protocol. Meeting them in the guise of charity is definitely not the way to do it.

Revolutionize me II

So. Some South American country decides with a minuscule margin, not to let it's president run for another time in the office. But does this really change the way we see world around us? Though I definitely support the notions of liberty and democracy, every election is not a major turning point. International recognition is something opposition parties crave under all totalitarian regimes. One success along the way is not really that groundbreaking. Crying freedom and prosperity every time makes those same notions appear less valuable. It might be the man bites dog effect but it makes the next event seem less important.

The Eternal City

There are no rules regulating transportations. Traffic lights, driving lanes and good conduct are just for tourists.The only limiting factor around there is the lack of imagination.

Time exists but clocks don't. Don't be suprised if the clocks used by the locals are 20 minutes off. Even then there is no assurance that the locals will arrive in an hour of the time originally set.

Pasta is a must. The local dinner consists of at least 3 courses. The first is naturally under-cooked pasta with something derived from plants. That is twice as large as the usual dinner in Estonia. In addition to that, there is the main course consisting of somekind of meat. Before being able to leave the table, another course of desert is brought in. That amounts up to four normal dinners. Apparently the old roman customs are still held dear.

Taking off their shoes is for wussies. Italians wear these around the house. This was the paragraph dedicated to Läll.

Nobody knows what a carpet is. The joy of waking up in the morning and placing one's gentle feet on the ice-cold tiles is one of the highlights.

In order to find a bar, you must follow two crazy Austrians and an Estonian while they circle the block two times. Then some local spots them and show them to a bar.

A bar is a place where they sell piss for 5 Euros and call it beer. A bar is a place where all the fat and ugly teenagers gather and get drunk. A bar is a place where those same teenagers shake booty to annoyingly loud pop hits.

The 2007 International MEP Session in Rome

I'm glad to announce that the Estonian delegation has returned home. A week of hard work and lots of compromises behind us, results are finally in. We were represented in five committes: Committee on Foreign Affairs, Committee on Employment and Social Affairs , Committee on Environment, Public Health and Food Safety, Committee on Internal Market and Consumer Protection and last but not least Committee on Agriculture and Rural Development. All those committes worked hard for two days to produce solution to their problems. The General Assembly was confronted with 10 resolutions. Five of them had had our little hands tinkering. Out of those five 3 passed, one with flying colours. In addition to that an amendment proposed by yours truly found support among the delegates. In other words, it was a success.

Saviralli

This is already ridiculous. This however is outrageous.

Rahvarinne as in Popular Front is a general term, which cannot be owned by anyone. Just like one can't reserve the right to words such as milk, cow and meadow.

The other even more important point is the lack of moral decency. There are somethings, which should not be toyed around with. Like it would not be enough to shit all over the existing order but to also relieve themselves all over our history is just something I cannot tolerate. Though poor JüriVilms was a socialist, there is no reason to use his name to enhance the credibility of their propaganda. One should build up a reputation of their own instead of trying to achieve popularity by using other people as a cover. The idea of switching them frequently as they get soiled is too despicable.

Maybe it's the idea that if I made something, then I can destroy too? Taking into account the major contributions towards our independence, maybe we should be looking forward to Mr Savisaar having the sole right to use phrases such as Estonia, Eesti, Eesti Vabariik etc. Oh wait, he can't do that. He doesn't own Estonia. But then why Rahvarinne? It's not like it had only consisted of himself.

Coco the Clown for President?

What with the number 18 anyhow? What makes me a better drinker? What makes a better driver? Am I not reasonable now?

I am highly skeptical whether at the instant I turn eighteen, some previously wall crumbles and I can see a thoroughly different world out there. By all expectations, I'll just as dumb or smart as I was before. Well, my reasoning might be rather different from someone aged 70 but since when is being young and idealistic a crime? I support lowering all those ages to 16. If you aren't responsible for your actions by that time, then when will you ever be? And as a special offer to all our conservative friends out there, you can relax, the number of these newly franchised youth will be to small to upset the current balance too much. However, it will be just enough for a nice gesture to invite the youth to the daily business of running the state.

The Tinfoil Hour

Conspiracy theories are for some fat ugly men who don't know how to bathe? I haven't done anything bad so I've got nothing to worry about. The police and the secret services are all about catching bad guys. If all those apply to you, here's something. Though I wouldn't consider myself libertarian, there still are somethings, which worry me. So like an ugly fatso I am, I'll just try to convert you. If some guys wearing gray coats and shades take me along for a chat, you might consider this my will.

Oh, feel free to pay no attention to the commercial announcement in the beginning. Apparently, this is just necessary evil.

and my vote goes to...

Guess what happened.

Though I may agree on that notion, I am quite sure that the result holds practically no value. Mr Savisaar would probably have been chosen even if the press enemy would be substituted for public enemy or any other title with a negative connotation. If you manage to amass 100 000 signatures on some petition to recall you, it is beyond doubt that you are toast. If one compares the e-votes, e-polls, orkut communities and naturally delfi kommentaarid, one might be able to spot a pattern there. So the competition has to put in shedloads of extra hours to catch up.

Though the method is unreliable, the result is beyond doubt. How many others do you know who make a living by claiming that the press is partisan and hates him? The only exception is his own oh-so-very-independent party paper, which is known for being the shiniest example of good journalism in this god-forsaken country. Oh yeah, using municipal papers, that is our own tax money, to spam us is also notable.

This did just not happen right now

I was like wow. She just had me speechless. Twice. Like what the fork was that? I could greet her without getting yelled at. Like that would not be amazing enough, she even was a little nice towards me later on. I wonder whether this continues, that sure would be nice. Though makes me wonder about the cause. Did she, too, get a new play-thingy in the weekend? Something better? If not then this could as well as be the sart of a new epoch, the one without the plõksomeeter. I’d be more than happy to see that, though it would take time to get used to.

Hmm... I got kind of used to him, let's keep him.

Does Mr. Lang really have nothing better to do?

What is the purpose of jailing anyone? Besides the utterly theoretical option of re-education it is detention. " Because you have been such a bad boy, you are not allowed to go out and play." A completely normal approach, though the actions might have been prevented that is a another story entirely. For someone has committed something they should not have and will be removed from the society for some time. That IS the punishment. After one has endured the full length of the punishment, one is released. Keeping someone in a cell beyond that point is punishing one once more. That by the way, is unlawful. One can only be punished once for one's crimes.

The idea of keeping us safe is undoubtedly a good one, no question about it. However if the problems are caused by criminals released early, that should be addressed. The number of suspended sentences should be cut considerably, if that seems to be the key. Might be that the number of people paroled needs to be minimized. In case of the mostly likely cause, the lack of support or supervision and almost non-existent rehabilitation program, those issues should be dealt with instead of keeping people jailed indefinitely just because some official want to.

Besides the fact that it's a non-issue as well as the unlawfulness, it also creates a dangerous precedent. If the concept of jailing some people indefinitely despite the verdict becomes acceptable, it would be just too easy to add dissidents and political rivals to the list of people punished by these measures. One has to constantly keep guard to remain free. Every step, which could potentially limit one's freedom should be opposed by all means as the creeping beasts of tyranny are ever so vigilant.

Urgent attention required! By the order of...

The newest and biggest issue facing our people at this time. Unless solutions are found soon, the outlook is grimmer than ever. The lack of attention to this grave issue is unprecedented. The ones responsible ahju. Fortunately for us someone has finally got a hold of the situation and urgent improvements are a matter of time. Unless those imperialistic fascist snakes try to get in the way of the will of the working people of this poor country. We should all stand united against this common threat and try to fight for the benefit of the glorious cause of the workers all over the world. Death to the agressive capitalist pigs and their imperialistic fascist minions! Workers of the world, unite!

Lucky us

What if Ida - Virumaa would have declared itself independent during the restoration of our independence? What would it have been like then? Would we have accepted it as a way to get rid of our minority issues? Would we have claimed it to be an integral part of Estonia and use every measure available to reassert our influence? Would we have accepted it by now?

Just something that popped into my mind after reading about Northern Ireland. It is basically the same as Ida-Virumaa for Estonia. Populated by migrants loyal to another regime and still clinging to that regime with the support of the imperialistic neighbour. Would there be an ERA (Estonian Republican Army) operating covertly? The threat of secession was not out of the picture even 15 years ago. Would the idea of an independent Estonia even be feasible with another chip of it's meager area?

heureka

Just something I stumbled upon.

Politicians use every opportunity they get to say something. They do it so often that nobody really even pays attention anymore. This is something of an exception. It may be the cream of crop or may it just sticks out. Whatever the case, this is the rare occurrence when the talk matters. Basically this speech is the gist our foreign policy. The way we view the world and ourselves is directly influence by the ideas expressed during this speech. Though probably not the first nor the last person to point it out, the Nordic image became our identity. As it is written in 1999, it is a little outdated but interesting to read nonetheless. To all of you who might be fond of a little pice of history and identity.

Terrorism for a cause?

I stumbled upon this clip back on Metacafe. like all normal civilised person I felt disgusted by the attack on defenceless civilians. All the perpetrators and their accomplices should be tracked down and punished. But then again, why this this happen in the first place. While the west pays no attention to similar or even worse events on a much grander scale in Chechnya, nobody could ignore this one. The loss of life is sad but the fact that it is the only option left for the combatants is even worse. This is no way to fight for one's freedom, this is an act of desperation. What would you do if you were a Chechen who cares about his or her country?

Well done Al

As we all known already, Mr Gore is the co-recipient of this year's Nobel Peace Prize. Though he is only known for his popular film explaining the risks of climate change, it has done more to arouse public interest than all the other efforts combined. I strongly support the decision as the climate change is something that probably will not affect us personally, but our offspring most probably. Like Mr Gore pointed out, the idea of what would happen if the world's most densely populated areas are to be flooded is terrifying. The exodus of all those chinese and indians will probably have the same effect on our society as the exodus of the huns had on the Roman one. I am as sure as you get, that the most probable safe haven the refuges aim for, is Europe. There is not much we could do about it. Actually there is nothing we can do about it but prevent it from happening. Unfortuanately that is not an option as long as there are people denying the obvious around.

Fahrenheit 451

A 1966 film by Francois Truffaut. Based on the book by Ray Bradbury. Based on a dystopian future society, where video killed the book star. The story is based on the life of Guy Montag (Oscar Werner), a fireman. It's his duty to search and destroy books as they are forbidden for some unknown reason. He has a nice house, a lovely wife Linda (Julie Christie) and in addition to that, he is boss' pet. All that is turned up-side-down, when he is approached by Clarisse (also Julie Christie).

I usually do not watch films, which are more than 40 years old, but this is an exception. I haven't seen something that good in quite a while. It basically makes one think about things considered natural. What would it be like when life would really be so messed up? What would I do if life were really that messed up? Would we really be noble and determined and willing to die for what we believe in or passively curse the system? I have a soft spot for books and movies portraying the fight against a totalitarian system and this film exploits this soft spot mercilessly.

I'd recommend it to anyone who has ever thought about the issues of censorship and totalitarianism. The idea of banning if not burning books, may I remind you, is still an issue. Even if not interested in philosophy or civil liberties, the film will still probably be found entertaining. Enjoy yourselves.

11 out of 10


PS. Does anyone have the book? I'd like to borrow a copy.

Leave me alone, please do

The lovely film by Man Ray, filmed in 1926, France.

I have always wanted to be sophisticated and cultured. Enjoying art at it's finest is an integral part of it. But here's the catch, something are NOT art. Getting high and covering the canvas with one's excrement is not art. Dumping molten glass into cold water is not art. Combining random images and effects is not art. But if put next to a sign which says art, people will be more than eager to dish out ridiculous sums of money to see it. Then they will claim to have seen the meaning or experienced enlightenment. Sorry, just because you saw something you didn't understand anything doesn't make you neither sophisticated nor smart. Just because it does not make sense and has not been done before, does not mean it's art.


I am not sure about the rating but unfortunately this piece cannot be graded. It is not a film, it's a cinepoeme. I am not sure what should you watch next in case you liked this film. I am sure however if it looked familiar to real life, you really need to go to rehab.

Early bird gets the worm?

Not that I would really have something important to say, I'd just like to point out that I just finished both my English and German. Odds are that I might even be able to catch some good 3 hours of sleep tonight. Merka is going to have me drawn and quartered if she catches me asleep once more. Hopefully I'll be able to get some shuteye during the German lessons. If I'm lucky then during the debate too. If no then no biggie, uni on nõrkadele anyhow. Probably going to need a strong cup of joe to get up, like I would drink the stuff at normal conditions. 3 hours and 20 minutes left. I should probably go.

Revolutionize me.

Another day, another uprising. Some crazy people down somewhere like Burma, thinking they could really make a difference by shouting slogans and marching along peacefully. Even crazier folks back here, who think this actually might have worked. Some of them even called it the Saffron Revolution in the spirit of the coloured revolutions

Firstly there is no such thing as a coloured revolution. The only one that actually can be classified as such was the one in Ukraine. Others are forcefully made to fit the mold. Well yeah, it has all been about the students demanding democracy more freedom and whatever else that comes into mind but since when haven't civil insurgencies been like that. The other common factor is that they all were financed by Mr Soros and the USA. Did I burst your bubble?

Secondly even if there actually were those things called spontaneous demonstrations of will, every authoritarian government on this god-forsaken planet should by now be well prepared to deal with them. It might work once or even twice but then reality catches up. The position of an ongoing colour revolution is basically jinxed. Since Ukraine, there has been not a single non-violent colour revolution, which has not been squashed by the authorities.

I strongly support all kinds of pro-freedom movement but calling every damned riot a miracle and a fabulous revolution is silly if nothing worse.

Greetings from Inner Space

I'd like to thank you all for this oppourtunity. It is truly a pleasure to be here today. Despite all the nasty obstacles that line my way, I have succeeded. It is not every day that i can honestly exclaim my utter lack of motivation of all kinds. It is that time of year once more, when normal busy minded folks just like me, get a little too bored to do what we should. Instead of doing homework or anything else even remotely constructive, the idea of watching Lord of the Rings yet another time, felt too tempting too resist. Another day, antoher chance to promise myself to get back to the routine.

Sometimes they don't care. Sometimes we don't care. Usually we don't dare. I've made up my mind, I'll go for it. I'm still not sure when or how, but I will. I couldn't forgive myself if i let this fade away. How's that for a decision?

Nashism

Arnold Rüütel should be hanged. He has done nothing but supported and distributed (!) fascism. In addition to those horrible crimes he is also responsible for spawning racial (!) intolerance not to mention his crimes against humanity.

This comes from guys who can't even spell the thing they are fighting against. Has poor old Mr Rüütel ever promoted anything other than kepikõnd? What has our president done to deserve such a fate? I am offering a prize to everyone, who is able to produce a solid text wtritten by Mr Rüütel, which supports racial intolerance. I am quite sure you will not even find any about those nasty tiblas. Last but not least, the only crimes aginst humanity are his public speeches.

Please, correct me if I am wrong.

Oh please, we need you.

Our beloved President recently came up with the idea of gathering up our long lost brethren, the väliseestlased, and bringing them back to our fold. Why not, we need to stick together, otherwise we will be overrun by bigger and badder peoples. There is just one problem, the audience and old and frail, their children have been assimilated and the invitations repeated annually. Despite being a noble cause, I can't help but to be reminded of this. Too bad that our meager resources are spent on lost causes. All those, who wanted to return have already done so during the last 15 years or so.

Besides, if history takes another nasty turn, we could use the support of our emigre community. If we all stay here, it would be easy to take charge. Shouldn't it be a good idea to build up a supportive community overseas while we still can? Instead of recalling them, we should send more people down there, to keep the flame alive.

Alkoholi piirangud nüüd ja praegu.

Meie lugupeetud valitsus on võtnud pähe astuda samme alkoholismi vähendamiseks. Samme, mille ajendiks on Tallinna linna initsiatiiv. Iseenest on probleem olemas. Eestlased tarbivad 13 liitrit absoluutset alkoholi aastas inimese kohta, üle 6 liitri peetakse genofondile kahjulikuks. Julgen tähelepanu juhtida sellele, et turistide osa on sealjuures tühine. On tänuväärne, et valitsus võtab vastu meetmeid taolise probleemi ohjeldamiseks. Taaskord tuleb kiita ka üleriigilise ühtse lähenemise eest, kuid sellega kiitus ka lõppeb.

Alkohol on kahtlemata probleemiks, kuid müügi piiramine pole lahenduseks. Keskerakondlik linnavalitsus väitis härra Vitsuti suu läbi, et kella 20-8 piirang ei toimi ning on vaja veel karmistada meetmeid. Samas on meediast läbi käinud väited (Vilja Savisaar, kui ma ei eksi) nagu vähendanuks kõige uuem piirang müüki kuni 20%. Kummaline, kus müüjate jutt (inimesed, kes reaalselt teavad palju alkoholi pooest ära viiakse) on kardinaalselt erinev poliitilisest paanitsemisest. Väikses lisamärkusena tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et rahvaküsitlused, mis toetavat karmimaid meetmeid, pärinevad aastatist 2005 ja 2006. Julgen öelda, et praegusel hetkel ei ole adekvaatseid andmeid kui suur hulk inimesi pooldab värskelt väljapakutud samme.

Ma tahaksin taaskord rõhutada, et alkoholism ja eriti noorte seas, on tõepoolest probleem. Ometi tegeletakse tagajärgede varjamisega. Joomarlusel on sügavad sotsiaalsed põhjused nagu näiteks tööpuudus, stress ja ka lihtlabane tegevusetus. Probleemi lahendaks põhjustega tegelemine. Tõepoolest on paratamatult meie seas ka neid, kes tõepoolest ei taha ega suuda midagi teha, kuid valdavat enamust annab päästa viinakuradi käest. Kui riik aitaks inimestel leida taaskord tööd, võimalusi vaba aja sisustamiseks laheneks probleem iseenesest. Paljud uputavad oma mured pudelisse ja just sellesama murekoorma vähendamine võimaldaks uuesti jalule saada.

Ka noortega tuleks tegeleda. Palju on räägitud huviringide vähesusest ja alarahastatusest. Tuleb ära mainida, et viimastel aastatel on olukord märgatavalt paranenud, kuid siiski on veel pikk tee käia. Üks lihtsamaid näited on korv- ja jalgpalli väljakute vilets seisukord või lausa puudumine. võrgud kaovad esimeste päevadega, korvid ja raamid nädalatega. Noored kogunevad välja nii kui nii. Selle asemel, et sporti teha aga kukutakse jooma. Klaastaara muidugi pillutakse sinna samasse platsile katki, mis muudab ettenähtud tegevused veelgi võimatumaks. Paljude värskelt üles pandud platsi hooldajad kurdavad, et kambad kipuvad laamendama. Samas täiesti korras ja hästi valgustatud kohta vandaalid ei kipu. Samas on pisimgi märk hooletusest küll, et tekitada mulje, et nii kui nii keegi ei kasutata ega valva ning võib laamendada. Iga natukese aja tagant kerget hooldust läbiviia ja võrke vahetada on tunduvalt odavam ja mõistlikum, kui kolme aasta pärast tulla kohale, vaadelda midagi, mis jääb prügimäe ja tühermaa vahepeale, ning netida, et tahtsime head aga välja kukkus nagu alati.

Ehk siis alkoholiprobleemiga tuleb kahtlemata tegeleda, kuid kahjuks ei pöörata tähelepanu probleemi põhjustele. Meie lõunanaabrid läksid sama teed, mis meie, kuid said oma veast aru ning kärbivad piiranguid. Kas tõesti ei suuda me teiste vigadest õppima ja peame tuimalt sama reha otsa marssima? Või lihtsalt juhitakse avalikkuse tähelepanu kõrvale milleltki oluliselt?

Kujukesesõda vol 2

Et siis teise poole puuslik seekord. Meie kauaoodatud, - igatsetud Vabaduse sammas valiti lõpuks välja. See sammuke, milleni vana Wabariigi ajal ei jõutudki. Iseasi on loomulikult see, kas praegune valik on põhjustatud aprilli järelloksumistest, elu loomulikust arengust või kellegi suvast. Olgu tegemist millega tahes, pean tunnistama, et mõttes ohkan minagi ja ütlen : "Oli ka viimane aeg".

Et siis meie vabaks saamine ja vabana olemise tähise välimus on nagu ta on. Rist mõjub hauatähisena ja leina sümbolina. Rist oli see, mille nimel sajandeid tagasi meie esiisade vabadus võeti. Vabadusrist on varem kasutatud ning igav. Vabadusrist sümboliseerib vaid Vabadussõda.

Ometigi on tegemist täiesti tõsiselt võetava kavandiga. Konservatiivne ja tagasihoidlik ja seega ei tekita võõristust. Mis veelgi olulisem, ei ole tegemist modernse monstrumiga. Lillede asetamiseks ja pildi tegemiseks sobib palju paremini kui mõni nurgeline klaaskuubik. Ei maksa unustada ka meie viimase asja tippsaavutusi metallitöö ja betoonivalamise aladelt. Kuigi tõepoolest, erilisi tundeid ta just ei tekita. On siis tegemist pigem kohaga, langenuid ja kaotatud mäle(s)tada, kui võidu sümboliga? See ei ole tänapäeva moodses maailmas sugugi vastuvõetamatu idee.

Ainuke vastuvõetamatu detail on risti sees asuv Eesti kontuur. Nimelt, kas see pole mitte Eesti eest langenud meeste mõnitamine, kui kujutada köndistatud riiki? Kui on tegemist peamiselt Vabadussõjaga temaatikaga, kas siis poleks mitte õigem kujutada piiri sellisena nagu ta välja võideldi? Tartu rahu on jätkuvalt see, millest me oma riikluse algust loeme. Aga milleks üldse riigi kontuur? Mida see sümboliseerib? Ühe variandi järgi kardetavat tagurlust ja rahvusromantilist versiooni ajaloost. Teine pakub välja oma olemuse unustamise ja minevikule sülitamise.

Keskseks siduvaks sümboliks võiks pigem olla Vabadusristilt tuntuks saanud soomuskäsi ja E täht. Minu pisikese isikliku arvamuse kohaselt sümboliseeriks võitlusi selle ülima eest kõige paremini just seesama tuntud lahendus. Oma riigi, rahva ja vabaduse eest on alati oldud valmis võitlema, miks ei võiks olla see kujutatud ka sambal? Ühendaks ometigi ju enam kui tükike kaarti.

7. päev

Et siis Brüssel. Arhitektuur on imeline. Üks maja kenam kui teine. Majad on tänavate kaupa kaetud erinevate pühakute kujukeste ja kullatud vappidega. Seda ilu jätkub ka tavalise turisti teelt kõrvale jäävatele tänavatele. Loomulikult sai ära vaadatud ka kuulus poeglapse kujuke ning selle ümber kilavad Hiina turistid. Samas on linn kohutavalt räpane. Olgu põhjuseks kas 27 kraadine välisõhk või immigrantide hordid, ei ole ma veel nõnda jubedas linnas veel käinud. Teeks laotud munakivide vahe paksult konidega täidetud, kaks sammu Groote Marktist eemal tappev uriinihais on mõned väljapaistavamad näited. Peale 15 minutilist jalutamist tekkis juba tugev soov end pesta. Brüsseli vanalinna julgen soovitada kui ühte kenamat mida eales näinud olen, kuid üldiselt ei tekita linn minus eriliselt kuumi tundeid. Kui sinna lisada eelmises postituses kiidetud tänavate süsteem, siis soovitan hoiduda möödasõitmisest vaid piltilusa vanalinna tõttu.

Pigem soovitan külastada Brugget. Sobiv linn paari tunniseks jalutuskäiguks. Ega linna ilugi väga Brüsselile alla jää. Kelle pakuvad huvi vanad naised must-valgetes kostüümides oskan soovitada kohalikku nunnakloostrit. Hoolimata turistide massist ja olematust kanalisatsioonist on tegemist täiesti töökorras asutusega. Ka ei saa jätta mainimata kohalikku kirikut, mida ma julgeks nimetada reformatsiooni üle elanud gooti stiilis kirikuks. Et siis päris palju ilusaid värvilisi pilte. Ja sealsamas meeldiv pisike poeke, kust meeneid osta. Millegi pärast tuli mulle meelde see, mida Jeesuke ise poodnikega tegi. Välja reklaamitud Põhjamaade Veneetsiaga (üks paljudest) tegu küll olnud aga muidu meeldiv koht. Sealt veidi edasi jääb juba Põhjameri oma võimsate tõusude ja mõõnadega.

Üldiselt on Belgia üsna kena koht ning soovitan teistelgi siia tulla. Lisaks kohalikule ilule ei jää kaugele ka Holland ja Prantsusmaa ning kui juba aega liiga palju ei jää ka La Manche alune tunnel kaugele. Kuid mind võib homme juba leida Gdanskist või vähemalt Berliini lähedalt. Kõik väiksemad ja suuremad fännid võivad heal juhul juba reede õhtuks end linna piirele rivistada koos plakatite ja muu vajalikuga.

Brussels calling...

Nagu lubatud raporteeriks järjekordsetest edusammudest sel tohutul teekonnal. Nimelt jääb minu praeguse asukoha ja Poola vahele veel üks riik. Saksamaa piiri märkis, sarnaselt varem mainitule, kilomeetrite pikkune järjekord. Kummaline, kuidas selline transiidimaa nagu seda on Poola ei suuda leida mõistlikke piirivalvureid. Ometi on neil piisavalt ressurssi, et pidada üleval tasulisi teid.

Julgeks veel ära märkida, et Poola piiriga kaovad tee äärest ristid, ikoonikapid ja kirevad surnuaiad aga mitte mais. Kas nüüd just tänu geenimuundamiseimedele või veidi lõunapoolsemale laiusele on just nimelt maisipõllud muutunud domineerivaks maastikuvormiks. Kuigi jah, kiirteelt ei pruugi saada just eriti adekvaatset ülevaadet riigist.

Neither last, nor least Berliin. Ma võtan sõnad tagasi ülesehitatud linnade toreduse koha pealt. Nimelt on tegemist üsna mõttetu linnaga. Vastavalt Mihkli soovitusele sai läbitud Kurfürstendamm ning lahkutud kahe särgi võrra rikkama, kuid sellega saavutused enamvähem piirdusid. Võite pakkuda, mis pood need mulle müüs. Brandenburgi väravad on mõtetetult overrated. Samuti Riigipäevahoone. Tegemist on linnaga, mida on mõtet vaadata vaid läbi autoakna. Ei ole mõtet veeta linnas tervet päeva, kuna lihtsalt ei ole midagi vaadata ning vaid poodlemine ei kõla peale esimest tundi enam nõnda ahvatlevalt.

Järgmiseks sihtmärgiks oli Brüssel. Kuna Berliinis oli parajasti mingi võidusõit/jooks ning kesklinn kinni ja kell veidi 9 läbi, tuli geniaalne mõte pikemalt peatumata Belgia poole teele asuda. Mõeldud, tehtud. Öine autobahn autoga, millega üle 130 ei taha sõita, ei vastanud päris täpselt ootustele. Algselt planeeritud mõne tunni asemel võis kuldset Grand Vitarat Brüsseli lähistel näha alles 7 ajal hommikul. Sinna võiks veel lisada kaks (!) tundi, mis kulusid linnapiirilt sihtkohta jõudmisele (vahemaa vaevalt mõni kilomeeter). Nimelt ei ole siinsed tänavad eriti turisti sõbralikud, kui silmas pidada tänavasiltide haruldust. Lisaks sellele on kohalikel komme peale igat ristmikku tänavale uus nimi anda. Ja, et igav ei hakkaks, on tegemist kakskeelse linnaga, ehk igal teelõigul on kaks kohati täiesti erinevat nime.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki kaasaelajaid, kes on mulle andnud jõudu edasi tungida. Ma ei suudaks seda kõike teha, kui te mind pidevalt hea sõnaga ei meenutaks või ei tuletaks rahvale meelde mu tegusid. Tagasi jõudes kavatsen ma teid, mu ustavad jüngrid, austada sellega, et luban ka teid koos minuga pildile. Kuid nüüd olen sunnitud lõpetama, et lubada endale mu edasi lükatud uni.

Tervitusi Poolast.

Cześć!

Lõpetades oma meeldiva suvise blogivaikuse reportaažiga Varssavist.

Olen sunnitud tunnistama, et Läti, Leedu ei erine maastiku ega arhitektuuri poolest Eestist ning Via Baltica muudab läbisõidu mugavaks ja kahtlemata ka igavaks. Aga elamused algavad peale umbes 20 kilomeetrit enne Poolat algava elava järjekorraga. Selleks, et mõista kujutage ette suvalist kahe realist maanteed. Seejärel täitke üks sõidurida seisvate veokitega. Järgmisena lisada teises suunas liikuvad autoraamid. Nende kahe suuna vahele on surutud tavaliiklus. Ja et igav ei hakkaks lisama veel möödasõidud. Lõpetuseks võiks meenutada, et tegemist on kaherealise teega.

Kerge episood piiril vehkiva Poola naispiirivalvuri ja eessõitvate Leedu kandiliste vahel möödas ongi Rzeczpospolita Polska. Kui riigipiiri maha magate, saate aru võimsatest kuppelmaastikest, lokkavatest maisipõldudest ning iga mõne kilomeetri järel olevatest ristidest. If everything else fails, aitab sõber arhitektuur. Nimelt armastavad poolakad kuubikujulisi maju. Muidugi ei saa jäta mainimata liikluskultuuri, eriti kaugsõidujuhtide oma.

Kui vahepeal ei ole ära tüdinenud on Varssav piirist umbes 360 kilomeetri kaugusel. Tegemist on 2,6 miljoni elanikuga linnaga, kuhu nädala sees koguneb teist samapalju inimesi juurde. Vaadates linnas ringi tekib kohati tunne, et natside lammutustöö on lausa positiivne. Nimelt on tegemist tõeliselt ilusa ja avara linnaga nagu paljud teised, mida on planeeritult (üles)ehitatud. Ka parke on palju ning need kenad.

Kellele sellest on vähe oskan soovitada kohalikku sõjaajaloomuuseumi. Sealt leiab mõõku, raudrüüsid ja kindralite pilte piisaval hulgal, et vähematel võtab jalust nõrgaks. Neile võib turgutuseks pakkuda parajat doosi poodlemist. Seda võib harrastada kasvõi jalakäijate tunnelis. Tallinnas ei ole enam aastaid sellisel kujul tänavakaubandust kui siin. Võib leida kõike, alustades päikeseprillidega ja lõpedades triiksärkidega. Kui peaks juhtuma, et meeldivat olemist kipub segama sugutung on ka sellele abi. Nimelt on tänavad ühtlaselt kaetud flaieritega, millel figureerib eriti meelas Kaja ning ta aasia sõbranna Aga.

Üldiselt on tegemist üsnagi meeldiva linnaga, mille külastamine ei tohiks sugugi väga kaela murdev olla. Soovitan küll tulla.

Kui on piisavalt püsivust ning internetti siis võib siit üks hetk leida lühikokkuvõte Berliinist ja selle ümbrusest. Ehk siiski mitte nõnda mahukalt.

Na razie!

Raha, raha, raha ...

Maksuraha on meie endi raha, mille anname riigile kasutamiseks. Kas ei kõla mitte loogiliselt, et maksumaksja tahab teada, kuhu ja kuidas ta raha kulub. Ometigi leiab meie selgelt alamakstud parlament, et see on alandav. See, mida inimesed teevad oma palgaga on selgelt nende isiklik asi. Samas kui küsida lisaks hüvitust tekkinud kulude katmiseks on normaalne, et avalikkusel on võimalik välja uurida kuhu raha läheb. Eestis on alampalgaks 4050 krooni, riigikogulase palk on 41000 krooni. Meie vaesed rahvaesindajad saavad naeruväärselt väikest palka, millest jääb ilmselgelt väheseks, et ära elada. Lisaks sellele saab küsida tagasi kulunud raha kõigest 30% ulatuses palgast. Nagu vähe oleks, selleks , et lisaraha küsida, tuleb tõestada kulutusi.

Korruptsiooni võidukäik jätkub. Lisaks meie riigikogulaste üksmeelsele toetusele oma palkade tõstmise suhtes, ei saa mainimata jätta ka Tallinnas toimuvat. See, kuidas ametnikud meie kõigi vara omastavad, on Eesti riigis muutunud nende isiklikuks eluks, mille privaatsust kaitsevad seadused. Teame väga hästi, et teiste rahakoti vahele ei ole viisakas piiluda, kuid üldiselt ei lasta iseenda vara ärastada. Veelgi enam lasta korruptantidel Eesti riiki laiali tassida on kurjast. Ma loodan, et tegemist on kollektiivse poliitilise päikesepistega, mis paraneb mõne aja pärast.

Paraadile, kõik paraadile.

Meie seas on erinevate seksuaalsete huvidega isikuid. Olgu, igaühe orientatsioon on tema enda isiklik asi. Kuid kas seda peab tervele maailma kuulutama? Tehku inimesed oma magamistubades mida tahes, seda ei pea minule teatama. Kas tõepoolest lihtsalt peab mööda linna ringi marssima ja tegelema kõlvatustega? Mulle ei meeldi, kui keegi oma arvamust peale surub. Mulle ei meeldi, kui keegi oma usku peale surub. Mulle ei meeldi kui keegi oma orientatsiooni peale surub.

Arenenud maailm on tänapäeval üllatavalt tolerantne, peetakse heaks tooniks mitte arvustada kaaskodanike olemust. Millist kahju teeb vabade inimeste liikumine läbi linna? Kui juba lubame riigivastaseid seda teha, miks mitte vikerkaarerahval. Ja me peame lubama kuna elame sõna -, usu- ja veel paljude muude vabaduste maal. Samas keelamisega või laiali peksmisega istume samal oksal meie idanaabriga.

Päästke vaalad.

Tunnistan, et olen teinud surmapatu, söönud vaala. Päris hea maitses teine, üsna lehma moodi. Kas pole tore, suur lehm, kellest jätkub üsna kauaks. Ei vaja teine väärtuslikku maad ega midagi, mine vaid ja too merest ära. Kahju, et nad meil kalda ääres ei kasva. Siiski, meil pole ka keskkonnaterroriste ega tohutuid kampaaniaid.Mis sellest kui sööme mõne liigi välja, peaasi, et endal kõht täisoleks. Pealegi pidevalt surevad vanad liigid välja ja tekivad uued. Inimkond nälgib ja mingid tulevad rääkima, et vaalu ei tohi püüda.

Elagu rahvaste vaheline sõprus.

Naši poolt jagatav brošüür.

Lihtsalt masendav. Kurjad fašistid ja imperialistidest ameeriklased. Kes ütles, et ajas rändamine pole võimalik. Mul on küll tunne nagu loeks viimasest ilmasõjast pärinevat poliitilist kirjandust. Uskumatu, kuidas praegusel ajal tohutu hulk inimesi usubki selliseid üllitisi. Arvestades vaba ajakirjanduse olukorda Venemaal pole ka ime, et inimesed tõsimeeli peavad kommunistliku hirmuvalitsuse hukku katastroofiks ja Aljoša ümberpaigutamist pühaduse teotuseks. Me võime end lohutada vaid sellega, et praegu veel oleme siin pool müüri.

Kas vaid minule tundub või on Vene propagandamasin üsna terava huumorisoonega? Kõikjalt leitakse imperialistide agente samas ise saadatakse tohutu hulk aktiviste välisriikidesse kaasmaalasi aitama. Süüdistatakse maailma fašismis samas omatakse kõige kiiremini kasvavat neonatside kogukonda maailmas. Süüdistatakse meid inimõiguste rikkumises (keeleseaduse pärast, mitte ainult marodöörid) samas on olukord Tšetšeenias lihtsalt kirjeldamatu.

Siinkohal tahan taaskord rõhutada oma tänulikust kõikide nende suhtes, kelle teod võimaldasid meil pääseda sellest luupainajalikust olukorrast.

Mis meil siis täna mureks?

Kahe päeva jooksul käisid üle meie imekauni riigi pealinna vandaalid ja meie, seadusekuulekad kodanikud, muretsesime ja kurtsime viletsa elu üle. Samas loeme täna taaskordse vaherahu läbikukkumisest kaugel Palestiinamaal või mässust Pakistanis või isegi immigrantide voolust Hispaaniasse. Rääkimata küberrünnakute, NATO ja Venemaa kohta käivast ärplemisest. Küll on meil ikka vilets elu.

Enam-vähem samasse väravasse, mul on vaja järele teha kõigest 10 tööd ja aega tervelt nädalake. Selle nädala sisse kuuluvad veel lisaks tavalistele kodutöödele ka veel filmiprojekt, saksa tunnikontroll, Decline and Fall ning matemaatika töö. Ainukeseks lohutuseks on see, et vähemalt pooled nendest on kirjatükid, mida tehakse kodus arvuti taga. Teeb keegi mind üle?

Veidi väitlushuvilistele, kes pole veel kapist välja tulnud. Nimelt õpetajate ja õpilaste väitlus 16. mail on aina suuremaks muutuva küsimärgi all ja TIKi võistkond võitis põhikoolide meistrivõistlused.

Rahu majas.

Seal ta siis nüüd seisabki. Venelased saavad rahulikult lilli viia ja mälestada. Rahulik koht kesklinnast eemal, kus jagada õhupalle, juua viina ja pidada diskot. Miks ka mitte? Näete, meie ka hoolime surnutest. See siiski ei takista Vene meedial pasundamast olematutest inimõiguste rikkumisest ja kurjast Eesti politseist, kes peksab ilmsüütuid lapsukesi. Siiski meie võitsime.

Oleks viimane aeg oma sammas püsti ajada. Viimati sai meil oma riik otsa napilt enne ühe sellise ehitamist. Kus on praegu koht, kuhu võiks tuua lilli ja pärgi? Kas Reaalkooli ees seisev kuju või Admrial Pitka mälestusmärk? Kui nii mõelda, kas meil on üldse seda vaja? Oleme ometigi eestlased, kes ei vaja puuslike, et mäletada. Me elame vabas riigis, meil pole vaja suurt metallkuju, et sellest aru saada. Monument vabadusele asub igaühe peas. Vabariigi aastapäeval vaatame paraadi, võidupühal teeme tuld ja Edgaripäeval naudime suve. Kas pole mitte ratsionaalne rahvas?

Kui jumal annab, võib lähiajal näha arvutiekraanidel meie läheduses uutmoodi õppefilmi. Pühendusega kõikidele nendele, kes kannatavad masenduste ja tujukõikumiste all. Eriesineja on safarimütsiga Jack. Kes julgeb see küsigu.

Aitäh!

Aitäh Leedu. Aitäh Läti. Meie sõbrad mõistavad ja toetavad meid.

Palju see ausus meil tänapäeval kah maksab?

Olla aus pidi olema kõige olulisem omadus siin ilmas. Samas hindame me kõik kavalust ning oskust soovimatutest olukordadest pea püsti väljuda. Kas on õigem minna järeltöösse tühja peaga ning näha veebipäevikus 2/1 või pettusega saada 5?

Mina õpin tööks ja näen vaeva ning saan mõne näpuvea pärast nelja või, taevas hoia, kolme. Minust mõni pink tagapool istuv õpilane kopeerib kogu teksti oma iPodi ning saab 5. Raske töö ja vaev ei tasu ära samas pettusega saab kõike ja palju kergemini. Kas ei ole mitte ülekohtune? Hoolimata materjali vastumeelsusest töötan läbi, õpin ära. Kaasõpilane ei vaevugi, aga hinnete poolest oleme samal pulgal.

Järjekordne järeltöö. Läheb vaja imet, et jõuda kogu materjal pähe ajada. Tööd edasi lükata ka ei anna, seda juba tehtud viimased kuu aega. Õpetaja ei vaata, teen maha, saan oma linnukese kirja. Teiste hindeid see ei muuda, minu oma päästab. Ma nii kui nii ei kavatse seda ainet edasi õppima minna, milleks ma pean mõtetult pingutama? Palju lihtsam on teha kuskilt maha, hinne kätte saada ning asi unustada.

Et Hannes ei saaks öelda, et temast juttu polnud, tuletan talle meelde, et mõttetu sõimamine ei vii edasi.

Vaba maa?

Mida igaüks iseendaga teeb on tema enda asi ja teistel pole õigust seda ette kirjutada. Või siiski? Suitsetamine on üks tervisele kahjulik tegevus. Lisaks on see veel kole. Ometigi on tohutu hulk inimesi, kes seda tubakat ühel või teisel teel tarvitavad. Erinevad vähid, mis tekivad, on inimese enda asi hoolimata sellest, et me kõik nende samade ravi eest otseselt või kaudselt maksame. Igal inimesel on seega õigus oma tervist rikkuda. Aga teiste oma? Kellel meist on julgust käratada mõnele auväärt härrasele, et kustutagu suits ära? See selleks, on hullemaidki probleeme. Tavaline inimene võib endale kõike lubada, aga kuulsused? Silmakirjalik on esitada neile rangemaid moraalinorme, kui teistele inimestele. Ometigi, kui iidol suitsetab ja nimme rõhutab seda suitsetamise vastasel päeval? Kas me peaksime hukka mõistma kuulsuse vastutustundetuse või omaenda topeltmoraali?

Sõber

Kes ikkagi on su sõber? See, et sõpradega tülli minnakse on täiesti tavaline. See, et hiljem ära lepitakse samuti. Teinekord on nii, et pole põhjust ära leppida. Kas siis, kui teine kasutab ära iga võimalust sinu alandamiseks, on põhjust ära leppida. Kutsud sõbra külla, üritad lepitada ja tema vaid sõimab sind. Üritad olla viisakas, aga teine nõuab vaid täielikku allumist. Räägid oma mõtetest ja soovidest ning tema vaid levitab alatuid valesid sinu kohta. Ometigi on ta suurem, tugevam ja, mis kõige olulisem, populaarsem. Kas on õigem alistuda, et lõppeks see piin ja sõda? Või jätkata tülitsemist kuna alla andmisega kaotad oma näo ning jäädki teise jooksu/peksupoisiks?

Kõik arvamused on oodatud.

Elagu poliitblog

Edgar Savisaar Eestist välja! Tõepoolest ainuke poliitik, kes pole veel Eesti poolele üle tulnud.

Kus oli Edgar kui provokaatorid Tõnismäel lipukestega vehkisid? Kus oli Edgar Savisaar siis kui Eesti lippu rünnati? Kus oli Edgar Savisaar siis kui tänavatel märatseti? Kus on Edgar Savisaar siis kui Eesti saatkonda rünnatakse?

Selle asemel, et talitseda oma valijaskonda istus härra Hundisilmal ja oli vait. Nüüd võtab sõna ja räägib, et tehakse liiga vaestele marodööridele ja, et Ansip teeb sõda. Millal oli viimane kord, kui Edgar Savisaar tegi midagi Eesti heaks? Riigireeturid lastakse tavaliselt maha, aga arvestades härra suuri teeneid Eesti Vabariigi ees, on asjakohane saata ta ilusa suure rongi mööda oma vabastatud raudteed ida poole. Arvestades oma sala- ja mitte-nii-salaleppeid Vene võimudega ei tohiks see sugugi väga ebameeldiv olla. Valdav osa Keskerakonnast võiks talle järgmise rongiga kaasa saata. Repsidest Sõtnikuteni välja.

Tõnismäele ausammas Jeltsinile? Ausammas Venemaa presidendile iseseisva Eesti riigi pealinnas? Meil ei ole ikka veel Vabaduse monumenti ega midagi mälestamaks taasiseseisvunud riigi esimest presidenti. Võibolla eksis linnapea-härra nimega ja tahtis sammast oma leivaisale Moskvas? Kuigi Tõnismäele sobiks oivaliselt Vabastaja monument. Vabastaja leiad siit

Ja tegidki ära

Valitsus võttis kätte ja tegi seda, mis ta ülesanne. Provokaatorid võtsid kätte ja tegid. mis nende ülesanne. Isegi Eesti politsei tegi seda mis ta ülesanne. Kas see kõik oli see, mida kartsime? Süütud kannatasid 20 miljoni krooni eest ja üks märatseja lahkus meie seast. Kes siis võitis?

Olgem ausad, pingete tekitamise eest maksis Venemaa. Olgem ausad, pingest võitis kõige enam Venemaa. Olgem ausad, märatsemisest kaotas kõige enam Venemaa. Mõne tunniga muutusid "vabastaja" kaitsjad marodöörideks. Pasundagu Vene meedia palju tahes, tõde on meie poolel. Eesti politsei ei rünnanud rahumeelset rahva massi, politsei ei kasutanud liigset jõudu kriminaalide vastu ega tekitanud inimohvreid. Samas asusid venelased kohe peale Tõnismäelt lahkumist laamendama. Keda see avalik arvamus siis toetab? Kas tegelasi, kes lärmavad, lõhuvad ja varastavad? Mida tegid poed marodööridele.

Mina usun politseisse. Suudeti hoida bandiite monumendist eemal, rahvas laiali ajada, kord taastada ja pronkssõdur ära viia. Mina usun, et pätid püütakse kinni ja saavad karistatud. Eesti seadused lubavad neile anda kuni 5 aastat vangistust. Mina usun, et ei ole vaja minna oma meelsust avaladama ega venelasi õrritama. Meie ju võitsime. Kaitsjatest said kaabakad. Ja need pannakse vangi. Näidakem maailma, et me suudame elada ilma karistusaktsioonideta. Nii täna, homme, 9. mail kui ka edaspidi.

Paanitseme siis

Pealinna tänavatel on liikvel tavaliselt MÄRGATAVALT suurem hulk korrakaitsjaid. Provokaatorid ja paanikakülvajad levitavad jutte vägivallaohust ja sõjast. Riigi president peab paremaks riigist lahkuda. Kaitseminister jätab ära viisiidi välisriiki. Piirivalve juht raporteerib piirikontrolli tõhustamisest. Naaberriigi parlament ja valitsus avaldavad muret riigi poliitilise olukorra üle. Kui ma ei teaks paremini arvaksin, et tegemist on riigipöörde eelse olukorraga mõnes Aafrika vabariigis. Kummaline, mida kõike võib välja lugeda faktidest. Kummaline, mida kõike võib välja lugeda, kui esitada fakte erapooliku vaatenurga alt.

Kas Aljoša viiakse tõepoolest minema või on tegemist vaid võimu näitamisega?

Seal ta siis läks.

Boriss Jeltsin. Kommunist, kes peale liiga julget suu pruukimist vallandati ja seejärel hävitas kommunistliku impeeriumi. Demokraat, kes saatis tankid parlamendi vastu. Väikeriikide sõber, kes alustas sõda pisikese tsetseeni rahva vastu. Vene joodik, kes võimaldas Balti riikidel iseseisvuda minimaalsete ohvritega.

Tõenäoliselt on vähe teisi, kes satuvad olema nii õigel ajal, nii õiges kohas. Ilma selle mehe toetuseta ei pruugiks meil olla Eesti Vabariiki vaid jätkuvalt suur nõukogude kodumaa. Samas hilisemal ajal ei olnud sugugi tegemist nõnda sõbraliku suhtumisega. Anda hinnangut keerulise iseloomu ja veelgi keerulisema hingeeluga inimesele käib meile üle jõu. Mõnekümne aasta pärast võime ajalooraamatutest selle kohta lugeda. Üks on kindel, neis raamatutes on ta sees.

Teistel rinnetel. Täna 664 aastat tagasi üritasid vanad eestlased taastada muistset iseseisvust. Ometi neil see ei õnnestunud ordu reetlikuse, vähese toetuse ja lihtlabase ebaõnne tõttu. Lõpptulemuseks oli muutumine vabast rahvast orjadeks. Võime ainult ettekujutada, kui radikaalselt erinev oleks olnud ajalugu eestlaste võidu korral. Samas võime täna uhkusega nautida vabadust, sedasama mille nimel meie esivanemad langesid. See on üks nendest teemadest, mil tasub aegajalt mõtelda. Mida olen mina teinud, et seda ära teenida?

Teeme ühe pisikese sõja

Vene riigiduuma saadik nimega Dmitri Rogožin pakub välja teha pisike sõjaline erioperatsioon. Nimelt on sel auväärt härrasel idee tulla ja päästa vabastajate jäänused. Mis ajast on ühel suveräänsel riigil õigust sekkuda teise suveräänse riigi siseasjadesse? Ahjaa, meelde tuli. Sellest ajast kui Ameerika Ühendriigid sama teevad. See selleks, aga sõjalised operatsioonid NATO liikmesriigi pinnal? Ma loodan, et kõik meie Lääne sõbrad on Põhja - Atlandi lepingu 5. artiklis sama kinni kui meie poliitikud. Needsamad poliitikud, kes räägivad venemaaga suhete parandamisest, ajateenistuse kaotamisest või kirjutasid alla maamiinide keelustamise leppele.

Selle kõige peale räägime tänapäeva maailmast kui ohutust ega võta ette mitte midagi julgeoleku kindlustamiseks. Oleks viimane aeg hakata kaevama kaevikuid ja ettevalmistama tankitõkkeid. Silda üle Narva jõe tuleks hakata mitte parandama vaid lammutama. Jääb üle vaid loota, et vabastajad ei tule enne, kui nende tulekuks on ettevalmistutud. Aga loota, et Eesti poliitikud midagi asjalikku ära teevad...

Tüdimus

Inimestele ei meeldi kui nendega manipuleeritakse. Ootamatult sajab kaela midagi liiga head, et see tõsi oleks. Ühel heal päeval ilmub ootamatult otse näo ette maiuspala. Pikemal vaatamisel pasitab selle küljes mingi pisike tamiilijupike olevat. Kas neelata hõrgutis alla ja loota parimat või lasta võimalus käest ja näha kuidas keegi teine naudib maiust ning kiruda ennast liigse ettevaatlikuse eest? Kes ei riski ei saavuta midagi. Ometigi ka kaotuskibedus võib vahel magus olla. Ussike võib ju hea olla aga konksuke vaevalt sama meeldiv on. Kas suvalise tuttava, kui inimese keda reaalselt ei tunne, pakkumine lühikese ajaga teenida suur summa on üldse kaalumist väärt? Inimeste kõige suurem nõrkus on loomupärane ahnus. Kas kui keegi spetsiaalselt sellele iseloomujoonele suunatud ideega välja tuleb, ei ole mitte tegemist kõige ilmsema petuskeemiga. Idee võib ahvatlev olla aga tagajärjed ei pruugi.

Ei suuda vastu panna

Zoofiilia ei ole teema.

Härra Gore mainis, et kahtlus on tekitatud peamiselt tabloidide ja mainstream media poolt.
Peerreviwed scientific journalites avaldatud artiklid on üksmeelsed probleemi olemuse kohta. Alī ibn Abī Tālib ütles kunagi ühe targa lause ja järgnev on selle inglisekeelne vaste: There is no wealth like knowledge, no poverty like ignorance.

Philip Stott is Britain's leading climate-change denier and has built a career on criticising environmentalists. Professor emeritus of biogeography at the University of London, he has no climate-science qualifications.

Hoolimata erimeelsustest jäägem viisakaks.

Me kõik elame ühes kollases allveelaevas

Maa on meil üks ja ainus. Pisikese tähe juures asuv tükike kärbsemusta on kogu meie olemus, miks mitte seda hoida? Lühidalt öeldes An Inconvenient Truth. Kes pole näinud vaadake, võin jagada.
Probleem on Ameeriklased, kõik kes kaitsevad loodust on narkomaanid, rohelise mõtteviisiga inimestel on ajuvähk.
Üsna huvitav on mõtelda mis võib olla selle negatiivsuse taga? Juhid ei nori tüli ega sõimle pidevalt. Inimene, kes seda teeb, on nõrk. Inimene, kes seda teeb tunneb vajadust elada teiste peal välja oma pingeid. Olgu põhjuseks nii vähene võimekus kui seiklused harjaga. Kumbagi pidi ei ole võimalik midagi võita.
Teistel teemadel. Kust läheb piir sõbra ja enam kui sõbra vahel? Kas klassikaaslane on lubatud liik? Kahe inimese vahelised suhted peaks olema nedesamade kahe inimese enda asi. Ometigi ei ole see seda. Igal sammul on kritiseerijaid, hindajaid ja niisama kommenteerijaid. Kas midagi ilusat tuleb ära visata lihtsalt sellepärast, et avalik arvamus nõuab? Või on sõprus liiga väärtuslik, et sellega riskida? Vastamata küsimused. Tüüpiline olemuslik arutlus ehk pikk, vaevanõudev ja kasutu. Tegelikult on otsus ju nii lihtne: üritada või mitte. Hakkab juba vaikselt kohale jõudma, miks hea eluoluga riikides iive negatiivne on.

Oh seda tänapäeva tehnoloogiat.

Oh seda tänapäeva tehnoloogiat.

Interneti ja veebipäevikute imemaailm esitleb end üsnagi kummalisel kujul.

Esiteks saadetakse autor lehele, mis esitab pika ja keerulise ülevaate suudluse olemusest. Üsnagi intrigeeriv, on suutnud koguda kaks arvamust. Tasub tähele panna, et tegemist on kõige vanema seni aktiivselt täiendatava blogiga, samuti on tegemist vaieldamatu liidriga kommentaarida arvu poolest. Üks vähestest, mis kasutab hyperlinki nimelist keerulist tehnoloogiat.

Seejärel üsnagi mahukas ülevaade toimunud sündmustest ja järjekordne kujunduslik ümberkorraldus. Sisaldab arvestataval hulgal solvanguid paljude osapoolte arvel. Spekulatsioone ja praktiliselt sõimu sisaldav sissekanne, mis on kohati äärmiselt detailne samas jäädes häguseks autori olulisemate tegevuste koha pealt. Üsnagi julge arvestades lugejate väidetavat suurt hulka samas äärmiselt konspiratiivne arvestades lugejate sotsiaalset positsiooni.

Kõrvalepõige poliitikasse ehk sotsid on Eesti mõistlikeim erakond. Partei, mille liikmena on kõige lihtsam midagi saavutada. Olevat lisaks kõigele märksa paindlikum kui teised ja ainuke alternatiiv konservatiivsetele ja liberaalsetele olles valgetest vasakpoolseim.

Lõpetuseks keskmise pikkusega postitus, kus on olulisel kohal vastus kriitikale. Kummaline olukord, kus erinevad autorid üritavad üksteisele pidevalt ära panna. Ometigi ei saa öelda, et taoline tahtlus ei tooks välja värvikaid seiku tuntud isikute elust. Paljudele lugejatele jääksid need olukorrad ning tsitaadid tundmatuks, kui poleks väsimatult töötavaid reportereid. Üllatavalt on postitusse ära mahtunud ka ülevaade kirjutaja päevastest tegevustest ehk blogis on lugeda ka neil, keda jätavad külmaks inimeste vahelised suhted.

Kõik, kes tunnevad, et neile on liiga tehtud, võivad võtta sõna kommentaaride nurgas.